Edukuse püramiid - John Wooden

Kes oli John Wooden?

John Robert Wooden (1910 - 2010) oli ameeriklasest korvpallur ja legendaarne treener. Ta oli keskkooli ja ülikooli ajal silmapaistev mängija, kuid otsustas lõpuks treeneriameti kasuks. Temast sai kaasaja üks suurimaid õpetajaid ja elufilosoofe. John Wooden oli esimene, kes määrati kaks korda korvpalli kuulsuste halli (Basketball Hall of Fame), aastal 1960 mängijana ning aastal 1973 treenerina.

1948. aastal alustas ta UCLA Bruins (University of California, Los Angeles) meeskonna treenerina. Tiim oli algselt Vaikse ookeani divisjoni üks nõrgemaid meeskondi. Kuid John Woodeni juhendamisel tuldi 10 korral NCAA ehk USA üliõpilasmeistriteks 12 aastase perioodi jooksul. Sel ajal võitis Woodeni meeskond rekordilised 88 järjestikust NCAA mängu. John Woodeni treenerikarjääri jooksul võttis UCLA meeskond võidu kokku 885 mängus - ükski teine treener pole olnud nii edukas.

 

Edu definitsioon ja edukuse püramiid

John Wooden oli tuntud oma mängijatele suunatud lühidate inspireerivate sõnumite poolest. Treener Woodeni jaoks ei olnud primaarne mitte võitmine, vaid edu. Talle ei läinud korda auhinnad, medalid ja meistritiitlid. Eriti tuntud on tema definitsioon edust: "Edu on meelerahu, mis on otsene tulemus rahulolust, teades, et sa andsid oma parima, et saada nii heaks, kui sa oled võimeline saama." Teisisõnu: ükskõik, mida Sa teed, tee seda nii hästi kui võimalik, anna oma parim ning see annab sulle meelerahu ja selle kaudu edu tehtud töös.

Pärast edu definitsiooni formuleerimist töötas John Wooden välja oma edukuse püramiidi (Pyramid of Success).Püramiidi idee on lihtne: see koosneb nendest isiklikest kvaliteetidest, mis on vajalikud püramiidi tipu kohal oleva edu saavutamiseks. Tema õpetused olid tihti suunatud sellele, kuidas olla edukas elus üldiselt, mitte ainult korvpalliplatsil. John Woodeni edu pandiks oli tema kui treener-filosoofi uskumuste, tarkuste ja õpetuste kaugeleulatuvus ja fundamentaalsus. See on ka põhjus, miks usume, et suudame paljusid tema õpetusi järgides Pirita Sverpaadiklubiga edu saavutada.

John Woodeni edukuse püramiid (H.Koik, C.Brock, Korvpallitreenerite Kutsekoolituse õpik, 2006)

Treenimisprintsiibid:

Järgnevalt on loetletud mõned treener John Woodeni treenimisprintsiibid, mida ka Pirita Svertpaadiklubi trennides aukohal peetakse.

1. Kõige tähtsam on selgeks saada põhitõed. Põhitõdesid õpitakse seni kuni need tulevad välja kiiresti, veatult ja mõtlematult.
2. Kasutada tuleb erinevaid harjutusi. Kuigi paljud harjutused on pidevalt samad, peab tulema ette ka üllatusi, mis muudaksid trenni lõbusamaks ja huvitavamaks. Tuleb vältida monotoonsust, kuid samas on harjutusi, mida siiski peab läbi viima iga päev.
3. Uute materjalide õpetamine. Treeningpäeva planeerimisel jälgida alati, et uute teadmiste edastamine jääks treeningu esimesesse poolde. Sellel on kaks põhjust: trenni alguses on meie meel värkse ja teisel trenni poolel saab uusi teadmisi juba rakendada.
4. Kiired üleminekud. Ühelt tegevuselt teisele üleminek toimugu kiirelt. Üleminekud harjutuste vahel olgu sama kiired kui järgnev tegevus ise. Nii tõstame treeningute efektiivsust ja ei raiska aega.
5. Keerukuse suurendamine. Alustada lihtsamate tegevustega ning vaikselt minna üle keerukamatele. Iga manööver ja tegevus olgu hoolikalt läbi mõeldud ja planeeritud.
6. Arenemine. Treeningu filosoofia on järgmine: õpilane areneb iga päev ning eesmärgiks on täiuslikkus. Iga õpilane, jõudes väsimuse punktini, peab ennast suruma sellest kaugemale. Kui neid meetodeid järgida iga päev, siis jõutakse aja jooksul tippu.
7. Treening lõpetatakse positiivse noodiga. Treener planeerib alati midagi lõbusat, huvitavat või väljakutsuvat trenni viimasele viiele minutile.
8. Hoiduda plaani muutmisest trenni ajal. Kui treening on juba alanud, siis kunagi ei muuda seda, kuigi võime märgata, et mõni harjutus vajaks pikemat tähelepanu. Purjetamise puhul tuleb siiski mõnikord järsust ilma muutusest tingituna ohutuse tagamiseks teha treeningu plaanis kiireid korrektuure.

Treener John Wooden uskus, et trenni peab alati lõpetama õigel ajal, sest vastastel juhul võivad treenitavad ennast tagasi hoida, et säästa energiat pikemaks treeninguks. Kui trenn lõppeb alati kindlal kellaajal, ilma igasuguse erandita, siis saab säilitada intensiivsust kogu treeningu vältel.